Eesti Metsakeskus OÜ
Metsahoiu Sihtasutus
   Avaleht      EMKAV

Eesti metsakaitsealade võrgustik 1999-2001


EMKAV projekt algatati Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumi ja Taani Kuningriigi Keskkonnaministeeriumi poolt 1. veebruaril 1999. a. ning see lähtub samade asutuste vahel 2. septembril 1991. a. sõlmitud keskkonnakaitsealase koostöö lepingust. Tegu on Taani Keskkonnakaitsealase Koostööprojektiga Ida-Euroopas (Danish Cooperation for Environment in Eastern Europe – DANCEE). Projekti tähtajaks määrati 31. jaanuar 2001. a., selle läbiviimise eest vastutavaks ja projektiga seotud tegevuste koordinaatoriks EV Keskkonnaministeeriumi metsaosakond. Projekti kogumahuks kujunes 19,5 milj EEK, millest 18,8 milj. EEK rahastas Taani osapool.

EMKAV projekt on järg pilootprojektile “Eesti metsakaitsealade võrgustiku arendamine. Rakendamise kava”. Projekti üldiseks eesmärgiks oli tagada väärtuslike metsaökosüsteemide kaitse ning bioloogilise mitmekesisuse praeguse taseme säilimine, suurendades selleks kaitstavate põlismetsade pindala ja parandades metsatüüpide esindatust kaitsealade rangelt kaitstavates vööndites uute suurte metsakaitsealade loomisega. Metsakaitsealade võrgustik peab olema esinduslik nii liikide, elupaikade kui ka ökosüsteemide osas, ning vastama asjakohastele rahvusvahelistele konventsioonidele ja EL-i direktiividele. Projekti algdokumendis määratleti ühtlasi, et seda “arendatakse koostöös valitsusväliste organisatsioonide ja teiste osapooltega ning seda peab toetama üldsus”.

Projekti täpsemad eesmärgid olid:

kujundada rangelt kaitstavate metsade võrgustik, mis hõlmaks vähemalt 4% Eesti metsade kogupindalast, järgides rahvusvaheliste looduskaitseorganisatsioonide soovitusi saavutada tulevikus 10%-line kaitstavate metsade osakaal riigis;
kaitsta Eesti metsi, silmas pidades nende tüpoloogilist, piirkondlikku ja maastikulist esinduslikkust; üldjuhul tuleb seejuures arvestada, et metsatüüpide kaitse vajadus on pöördvõrdeline nende pindalaga Eestis, ohustatud metsatüüpe tuleb aga kaitsta kogu levila ulatuses;
suurendada praeguste kaitsealade rangelt kaitstud metsade tüpoloogilist esinduslikkust, luues selleks väljapoole praegusi kaitsealasid jäävatesse kõrge kaitseväärtusega metsadesse juurde uusi väiksemaid kaitsealasid pindalaga üle 50 ha ja tehes ettepanekuid praeguste kaitsealade metsade kaitserežiimi karmistamiseks;
kaitsta kõiki põlismetsi ja suurendada nende pindala täiendavate rangelt kaitstud alade loomisega;
viia läbi praeguste kaitsealade loodusreservaatide ja sihtkaitsevööndite metsade loodusväärtuse hindamine ning teha ettepanekud täiendavate rangelt kaitstavate vööndite loomiseks;
tagada haruldastele ja ohustatud liikidele kaitse, elu- ja levikupaigad;
võtta EMKAV planeerimisel arvesse EL-i direktiive ja ökoloogilise võrgustiku rajamise nõudeid, samuti teisi rahvusvahelisi looduskaitselisi kohustusi;
kaitsta olemasoleva bioloogilise mitmekesisuse praegust taset;
kaitsta metsi erinevates suktsessioonistaadiumites;
toetada vanade metsade kaitsmise ja säilitamisega rahvuslikku eneseteadvust;
planeerida huvilistele avatud puhke- ja tugialade loomine rangelt kaitstud metsaalade ümber.

Projekti juhtis Taani konsultatsioonifirma Carl Bro International a/s. Projekti eesmärkide täitmiseks ja selle kindlustamiseks vajaliku kaadriga sõlmis Carl Bro International a/s alltöövõtulepingud OÜ Eesti Metsakeskuse, Eestimaa Looduse Fondi, Eesti Rohelise Liikumise ning mitmete ekspertidega. Lepingute alusel tagas OÜ Eesti Metsakeskus välitööde läbiviimise ning Eestimaa Looduse Fond vastutas avalikkuse teadlikkuse tõstmise ja kaitsemetsa majandamisjuhiste koostamise eest. Lisaks kaasati projekti mitmed Taani kompaniid: NEPCon, KW-Plan, Naturplan ja Taani Metsanduse Kolledž; sellega tagati väliskonsultantide osalemine projekti põhilistes tegevustes. Erinevate tööde täitmiseks kaasati vastavalt vajadusele üksiklepingutega ka Eesti konsultante (lektorid koolituskursustele, õppematerjalide ettevalmistajad, toimetajad, filmigrupp jne.).

Metsade looduskaitseliste väärtuse hindamiseks inventeeriti projekti raames kokku 165 000 ha metsa. Inventuuri tulemustele tuginedes valiti Eesti metsakaitsealade võrgustiku tüpoloogilise ja regionaalse esinduslikkuse parandamiseks välja 136 uut metsaala, kogupindalaga 37 821 ha. Kaitse tagamiseks nendel aladel koostati metsakaitsealade võrgustiku rakendamise kava. Lisaks registreeriti inventuuride käigus veel 1969,3 ha ulatuses metsa vääriselupaikasid, mis kanti vääriselupaikade registrisse.

Projekti peamist eesmärki toetas terve rida tegevusi. Otseselt projekti heaks töötanud inimeste arv küündis sajani. Andmete analüüsimiseks ja haldamiseks loodi vastav geoinfosüsteem, millesse koondati nii projekti raames kogutud, kui ka olemasolevate looduskaitseliste, metsanduslike ja kogu Eestit hõlmavate administratiivset kuuluvust kirjeldavate andmekogude materjalid. Projekti ühe osana koostati bioloogilise mitmekesisuse arengut toetavad ja soodustavad majandamisjuhised kaitsemetsadele. Juhendis esitatud metsamajanduslike võtete mõju uurimiseks rajati Eesti erinevatesse piirkondadesse kokku 7 kaitsemetsade katseala, mille majandamine toimub vastavalt spetsiaalselt koostatud metsamajanduskavale. Avalikkuse teadlikkuse tõstmiseks metsade bioloogilisest mitmekesisusest ja selle kaitsmise vajadustest ning võimalustest anti välja 10  trükist, millest kaks – kaitsemetsade majandamisjuhised ning lõpparuanne – on välja antud ka inglise keeles. Lisaks neile ilmus ajalehtedes ja ajakirjades ligi 30 projektiga seotud  artiklit, rahastati kaheksat metsade loodusväärtusi tutvustava plakati trükkimist ning koostati õppematerjalid koolidele. Projekti populaarseimaks väljundiks kujunes Eesti linnade bussipeatustest vastu vaadanud karupoeg, kes keeldus loovutamast oma käppade vahel olevat kasepuud. Mitu korda kajastati EMKAV projekti tegemisi ka televisioonis. Koostöös Unifilmiga valmis õppevideo “Põlismets – põline vara”, milles antakse nii eesti kui inglise keeles ülevaade vanadest metsadest, nende elustikust ja selle elustiku kaitsmise tähtsusest. Täiendavate rangelt kaitstavate metsaalade rajamise toetamiseks viidi kõigis maakondades läbi avalikud konsultatsioonipäevad. Projekti koolitusprogrammi raames õpetati huvilistele metsaökoloogia üldised aluseid, metsade loodusväärtuste hindamist, looduse tutvustamise metoodikat, kaitsemetsade loodussõbralikku majandamist, kaitsealade rajamise seadusandlikke aspekte, majandustegevuse ja bioloogilise mitmekesisuse ühildamise võimalusi. Projekti korraldatud kursustel, seminaridel ja aruteludel osales üle 400 inimese.

 






LoremTagasi ipsum dolor sit amet, onsetetur sadipscing elitr, sed diam nonumy eirmod tempor invidunt ut labore et dolore magna aliquyam erat, sed diam voluptua.





Lorem ipsum dolor sit amet, consetetur sadipscing elitr, sed diam nonumy eirmod tempor invidunt ut labore et dolore magna aliquyam erat, sed diam voluptua.




Lorem ipsum dolor sit amet, consetetur sadipscing elitr, sed diam nonumy eirmod tempor invidunt ut labore et dolore magna aliquyam erat, sed diam voluptua.